Siirry sisältöön
Talo Taivassalossa. Kuva: Keski-Suomen ELY-keskus.
Dállu Taivassalos. Gaska-Suoma guovlohálddahusdoaimmahat.

Boares báikenamat leat šaddan sániin mat leat geavahuvvon dallego namat leat addojuvvon. Vaikko muhtun sátni namas livččiige maŋŋeleappos jávkan, de namma lea ain anus. Johtima dáfus deaŧalaš báikkit dego čáhcejohtolagat leat navdojuvvon vuosttamužžan. Ovdamearkka dihtii mearkkašumi dáfus amasman namma Päijänne lea okta Suoma boarráseamos báikenamma.

Namma Taivassalo Jämsäs lea álgoálggus leamaš Taivalsalo. Namma boahtá das, ahte guovdu sullo lea leamaš guotku dahjege taival. Fanas gessojuvvui muotkki badjel luovttas nubbái. Sátni salo mearkkaša sullo.

Báikenamaid vuođđun sáhttá leat omd. báikki iešvuohta (syvä lahti → Syvälahti, čiekŋalis luokta → Čiekŋalisluokta), báikki oamasteapmi dahje hálddašeapmi (Vitikkalanlahti, Máhtegievŋŋis) dahje muhtun dáhpáhus (Herrojenpöytä ’hearráid beavdi’, Huikinvárri, Aaslâkkirdemjävri).

Taivassalo kartalla. © Maanmittauslaitos lupa nro 49/MML/10.
© Eanamihtidanlágádus lohpi nr 49/MML/10

Taivassalo oarjegáttis lea suolu, man namma lea Herrojenpöytä (’Hearráidbeavdi’). Namma lea muitalusa mielde šaddan das go doppe leat muhtun hearrát goas nu herskostallan nisttiideasetguin.

Jämsän pitäjänkartta (1751–1752), Riksarkivet, Lantmät. lev. 1850 nr 92.
Jämsä suohkankárta (1751-1752), Riksarkivet, Lantmät. lev. 1850 nr 92. Kárttas bajábealde oidnojit guokte fanasjohtolaga Taivassalo guora Päijäntees.

Päijänne-namas leat iešguđetlágan čilgehusat, muhto dat eai leat dálá dutkamušaid mielde jáhkehahttit. Namma lea jáhku mielde muhtumin gullan sámegielaide, dasgo Päijänne guovllus leat eatnat sámenamat.

Jaa