Siirry sisältöön
Keimolan ajot 2
Keimola biilagilvvut. Govva: Vantaa gávpotmusea.

Keimola mohtorstašuvnna vuođđudii Curt Lincoln, go Helssega Eläintarha (’ealliidgárddi’) vuodjimat loahpahuvvojedje lihkohisvuođa maŋŋá 1963. Geinnodat gárvánii 1966, muhto giddejuvvui juo 1978 energiijaroasu ja rieja dihtii. Oasit geinnodagas ja Pikku-Keimolan duhkorasgeinnodat leat vel báhcán. Gohcintoardna seailluhuvvo dáiddaduodjin.

Keimola vuonna 1967. © Martti I. Jaatinen
Keimola jagis 1967. Govva: Martti I. Jaatinen.

Báiki lei oahpis miehtá Suoma namain Keimola mii lea gili namma, muhto geinnodaga guovlu lea gohčoduvvon ainjuo 1700-vuođđalogu rájes namain Tammäki.

Havainnekuva tulevasta Keimolanmäestä. (© Arkkitehtitoimisto Hannu Jaakkola Oy)
Boahttevaš govva Keimolamäkis. Govva: Arkiteaktakantuvra Hannu Jaakkola Oy.

Keimola mohtorstašuvdna 1966–1978

Keimola-pohjapiirros
Keimola mohtorstašuvnna sadjái ceaggana ođđa ássanguovlu, Vantaan Keimolanmäki.

Keimolanmäki

Keimola mohtorstašuvnna sadjái ceaggana ođđa ássanguovlu, Keimolanmäki. Guovllu ođđa namaid fáttát leat váldojuvvon mohtorgeinnodagas. Ajolenkki (’vuodjenbadji’) lea leamaš mohtorgeinnodaga oassi, Lincolninaukio (’Lincolna jalggáš’) muitala geinnodaga vuođđudeaddjis, Ruutulipunkuja (’ruvttoleavgga gudji’) čujuha gilvovuodjimiid mollii ja Saunalenkki (’sávdnemohkki’) lea leamaš čavges mohkki mas lei márfemáinnus. Vauhtikuja (’leaktomohkki’) fas čujuha Keimola vuodjimiid lassin Helssega Eläintarha Vauhtitie (’leaktoluodda’) -nammii.

Keimolanmäen asemakaava 2009. © Ritva-Leena Kujala
Keimolanmäki sajádatlávva 2009. Govva: Ritva-Leena Kujala.
Saunalenkin mainos moottoriradan varrella. © Vantaan kaupunginmuseo
Saunalenkki máinnus mohtorgeinnodaga guoras. Govva: Vantaa gávpotmusea.

Jaa